HAZOP: ohutuse ja tõhususe võti

Tänapäeva kiiresti arenevas tööstusautomaatika maailmas on tööohutuse tagamine ja võimalike ohtude tuvastamine ettevõtete jaoks esmatähtis. Üks tõhusamaid meetodeid süsteemide riskide ja käideldavuse analüüsimiseks on HAZOP (Hazard and Operability Study). See on süsteemne tööriist, mida kasutatakse ohtude ja võimalike käitlusprobleemide tuvastamiseks tööstusautomaatika projektides, masinate ja tootmisliinide projekteerimisel. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt HAZOP-meetodit, selle olulisust eri valdkondades ning rolli, mida see täidab vastavuse tagamisel normide ja direktiividega, nagu masinadirektiiv 2006/42/EC ning CE-sertifitseerimine.

Mis on HAZOP?

HAZOP on lühend ingliskeelsest väljendist „Hazard and Operability Study”, mis tähendab ohtude ja käideldavuse uuringut. Tegemist on struktureeritud ja süsteemse meetodiga, mida kasutatakse süsteemide analüüsimiseks, et tuvastada võimalikke ohte ja käitlusprobleeme. HAZOP-i peamine eesmärk on mõista, kuidas ja miks süsteem võib kavandatud toimimisest kõrvale kalduda ning millised võivad olla selle tagajärjed.

Standard EVS EN 61882:2016-07 ja HAZOP

Standardi ulatus

Standard EVS EN 61882:2016-07 on Euroopa standard, mis määratleb Hazard and Operability Study läbiviimise põhimõtted. Selles kirjeldatakse üksikasjalikult protseduure, mida tuleb rakendada süsteemide riskide ja käideldavuse analüüsimisel. Standard sätestab HAZOP-i nõuded ohtude tuvastamise ja riskihindamise kontekstis süsteemi elutsükli eri etappides.

Standardi põhielemendid

1. Süsteemi jaotamine osadeks:
   • Süsteem tuleb jagada väiksemateks osadeks, mida saab põhjalikult analüüsida. Nende osade suurus sõltub süsteemi keerukusest ja riski võimalike tagajärgede ulatusest. Lihtsamates süsteemides võivad osad olla suuremad, keerukamates aga väiksemad, et võimaldada üksikasjalikumat analüüsi.
2. Projekteerimisomadused:
   • Projekteerimise eesmärgid väljendatakse omaduste kaudu, mis kirjeldavad süsteemi osa olulisi tunnuseid. Need omadused võivad hõlmata sisendeid ja väljundeid, funktsioone, tegevusi ning allikaid ja sihtkohti. Näiteks keemilises süsteemis võivad omadused hõlmata temperatuuri, rõhku ja keemilist koostist.
3. Märksõnad:
   • Hazard and Operability Study analüüsis kasutatakse märksõnade kogumit, mille abil tuvastatakse võimalikud kõrvalekalded projekteerimiseesmärkidest. Märksõnade näited on: „Puudub”, „Rohkem”, „Vähem”, „Osa”, „Vastupidine”, „Muu kui”, „Varem”, „Hiljem”, „Enne”, „Pärast”. Need sõnad aitavad meeskonnal süsteemi kõiki aspekte süstemaatiliselt läbi vaadata.
4. Rakendusnäited:
   • Standard sisaldab mitmeid näiteid HAZOP-i rakendamisest eri kontekstides, sealhulgas protsessisüsteemides, transpordisüsteemides, programmeeritavates süsteemides ja haldusprotseduurides. Need näited illustreerivad, kuidas HAZOP-analüüsi saab kasutada ohtude ja käitlusprobleemide tuvastamiseks erinevates tööstusharudes.

HAZOP-analüüsi läbiviimise protsess vastavalt standardile

1. Uuringu algatamine:
   • HAZOP-uuring algab uuringujuhi ning eri valdkondade spetsialistidest koosneva meeskonna määramisega, näiteks inseneeria, ohutuse, käitluse ja juhtimise valdkonnast. Uuringujuht vastutab kogu protsessi koordineerimise eest ning tagab, et kõik etapid viiakse läbi vastavalt standardile.
2. Ulatus ja eesmärkide määratlemine:
   • Uuringujuht määratleb koostöös meeskonnaga analüüsi ulatuse ja eesmärgid. See hõlmab kõigi analüüsitavate süsteemielementide kindlaksmääramist ning nende kriteeriumide määramist, mille alusel hinnatakse võimalikke ohte. Uuringu ulatus peab arvestama süsteemi piire ning selle liideseid teiste süsteemide ja väliskeskkonnaga.
3. Ettevalmistus:
   • Meeskond kogub kõik süsteemi puudutavad vajalikud andmed ja dokumendid, sealhulgas skeemid, funktsionaalsed kirjeldused, tööprotseduurid ja kasutusjuhendid. Selle teabe põhjal koostatakse projekteerimiseesmärkide üksikasjalikud kirjeldused. Uuringujuht tagab, et kogu teave on täielik ja täpne, mis on analüüsi tõhususe seisukohalt määrava tähtsusega.
4. Analüüsi läbiviimine:
   • Hazard and Operability Study analüüs viiakse läbi märksõnade kogumi abil, mida kasutatakse võimalike kõrvalekallete tuvastamiseks projekteerimiseesmärkidest. Iga kõrvalekallet analüüsitakse põhjuste, tagajärgede ja võimalike parandusmeetmete seisukohalt. Uurimismeeskond läbib süstemaatiliselt kõik süsteemi osad, rakendades märksõnu iga tuvastatud kõrvalekalde suhtes; selline lähenemine on eriti oluline projekteerimisetapis.
5. Dokumenteerimine ja järeltegevused:
   • Analüüsi tulemused dokumenteeritakse üksikasjalikult ning uuringujuht tagab, et kõiki tuvastatud ohte käsitletakse asjakohaselt. Analüüsi tulemuste põhjal rakendatakse parandusmeetmeid, mille eesmärk on risk kõrvaldada või viia see miinimumini. Dokumentatsioon peab sisaldama tuvastatud ohtude, põhjuste, tagajärgede ja soovitatud parandusmeetmete üksikasjalikke kirjeldusi.

1. Osade transportkonveier

HAZOP CE-sertifitseerimise ja masinadirektiivi 2006/42/EC kontekstis

Masinadirektiiv 2006/42/EC

Masinadirektiiv 2006/42/EC sätestab nõuded ohutusele ja tervisekaitsele seoses masinate projekteerimise ja ehitamisega. Kuigi direktiiv ise ei nõua HAZOP-analüüsi läbiviimist, võib selline analüüs oluliselt aidata kaasa direktiivi nõuete täitmisele. HAZOP võimaldab tootjatel tuvastada ja hinnata võimalikke ohte juba projekteerimisetapis, mis omakorda võimaldab rakendada vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid enne masina kasutuselevõttu.

HAZOP-analüüs aitab tuvastada nõrku kohti ja võimalikke käitlusprobleeme, mis ei pruugi tavapäraste riskihindamise protseduuride käigus kohe nähtavad olla. See võimaldab suurendada masinate töökindlust ja ohutust, mis omakorda aitab paremini täita masinadirektiivi nõudeid ning vähendada rikete ja õnnetuste riski. Praktikas täiendab see hästi ka masinate ja tootmisliinide ohutusauditi käigus tehtavaid hinnanguid.

CE-sertifitseerimine

CE-sertifitseerimine on märgistus, mis kinnitab, et toode vastab kõigile asjakohastele Euroopa Liidu direktiividele ja standarditele. Kuigi Hazard and Operability Study analüüs ei ole CE-sertifitseerimise saamiseks nõutav, võib selle läbiviimine seda protsessi märkimisväärselt toetada.

HAZOP-analüüsi läbiviimine võimaldab avastada võimalikke ohte ja probleeme projekteerimise ning tootmise etapis. Tänu sellele saavad tootjad rakendada sobivaid meetmeid, mis suurendavad masina ohutust ja töökindlust. HAZOP-analüüs aitab ka ette valmistada täieliku tehnilise dokumentatsiooni, mis on CE-sertifitseerimise saamiseks vajalik, ning toetab seega vastavust miinimumnõuetele.

Tasub rõhutada, et CE-sertifitseerimine ei tähenda üksnes õigusnõuete täitmist, vaid on ka kvaliteedi ja ohutuse märk, mis suurendab klientide usaldust toodete vastu. HAZOP-analüüsi läbiviimisega saavad tootjad sertifitseerimisprotsessiks paremini valmistuda, vähendades hilisemates etappides probleemide tekkimise riski ning tagades, et nende tooted on ohutud ja töökindlad. Selline lähenemine on eriti oluline keerukate projektide juhtimisel.

HAZOP-i kasutusnäited

Keemiatööstus

Keemiatööstuses kasutatakse HAZOP-analüüsi tootmisprotsesside ohutuse hindamiseks, kus võimalike ohtude, näiteks kemikaalilekete või plahvatuste tuvastamine on töötajate ja keskkonna ohutuse tagamiseks kriitilise tähtsusega. Hazard and Operability Study võimaldab põhjalikult analüüsida tootmisprotsessi kõiki etappe ja tuvastada võimalikud rikkekohad; sarnane lähenemine on oluline ka farmaatsiatööstuses.

Toiduainetööstus

Toiduainetööstuses aitab HAZOP tuvastada toidu kvaliteedi ja ohutusega seotud ohte. Analüüs hõlmab tootmise iga etappi alates toorainest kuni valmistooteni, mis võimaldab tagada vastavuse toiduohutuse normidele ja standarditele. HAZOP-i abil on võimalik tuvastada võimalikke ohte, näiteks ristsaastumist, ning kavandada sobivaid ennetusmeetmeid.

Energeetikasektor

Energeetikasektoris kasutatakse Hazard and Operability Study analüüsi energiapaigaldiste, näiteks elektrijaamade või ülekandevõrkude käitamisega seotud riskide hindamiseks. Analüüs võimaldab tuvastada võimalikke ohte, nagu seadmerikked või käitlusvead, ning kavandada sobivaid ennetusmeetmeid. Tänu HAZOP-ile on võimalik tagada töö järjepidevus ja minimeerida tõsiste rikete tekkimise riski, sarnaselt lahendustele, mida rakendatakse rasketööstuses.

Inseneride allhanke roll protsessis

Tänapäeval otsustavad paljud ettevõtted kasutada inseneride allhanget Hazard and Operability Study analüüside läbiviimiseks. Välised spetsialistid toovad kaasa ulatuslikud kogemused ja teadmised, mis võimaldavad riske hinnata põhjalikumalt ja objektiivsemalt. Inseneride allhange võib olla eriti kasulik juhtudel, kui ettevõttel ei ole piisavaid ressursse või pädevust, et analüüs oma jõududega läbi viia.

HAZOP on hindamatu tööriist tööstusautomaatika valdkonnas, mis võimaldab süstemaatiliselt tuvastada ohte ja tööprotsessidega seotud probleeme. HAZOP-analüüsi abil saavad ettevõtted tagada vastavuse standarditele ja direktiividele, näiteks masinadirektiivile 2006/42/EC, ning saada CE-sertifikaadi. HAZOP-analüüsi läbiviimine eeldab kogenud spetsialistide kaasamist ja põhjalikku dokumentatsiooni, mis aitab riske minimeerida ning tagada töökindla ja ohutu käitamise. Koostöö väliste inseneridega insenerite sisseostmise vormis võib tehtavate analüüside tõhusust ja täpsust veelgi suurendada, eriti sellistes sektorites nagu autotööstus ja elektroonikatööstus ning pooljuhid.

Tööstusautomaatika, masinate projekteerimine, CE-sertifitseerimine, masinaohutus ja paljud teised valdkonnad kasutavad HAZOP-meetodit, mis teeb sellest tänapäevaste tööstuslike ohutus- ja kvaliteedistandardite olulise osa. Tänu HAZOP-ile on võimalik mitte ainult tagada vastavus õigusnõuetele, vaid ka parandada tööstussüsteemide tõhusust ja töökindlust. Eriti hästi sobib see kokku lahendustega, mida kasutatakse tööstusele suunatud ohutu tarkvaraarenduse puhul IT/OT keskkondades.