Masinate järeljooksu mõõtmine

Masinaohutus on iga tööstuskeskkonna oluline osa. See kaitseb töötajaid võimalike vigastuste eest ning suurendab samal ajal tootmisprotsesside tõhusust ja töökindlust. Masinad, mis ei ole piisavalt kaitstud, võivad kujutada tõsist ohtu operaatorite ja teiste läheduses viibivate inimeste tervisele ja elule. Seetõttu on ohutu töökeskkonna tagamiseks hädavajalik riskide nõuetekohane juhtimine ja sobivate kaitsemeetmete rakendamine. Selles kontekstis on masinate seiskumisaja mõõtmine ohutuse tagamise protsessi lahutamatu osa.

Masinate seiskumisaja mõõtmine: standardi EVS EN ISO 13855 peamised põhimõtted

Standardi ülesehitus ja ulatus

Standard EVS EN ISO 13855 käsitleb mitmeid masinaohutusega seotud teemasid, keskendudes tehnilistele kaitsemeetmetele ja nende paigutusele inimese kehaosade lähenemiskiiruse kontekstis. Dokument on jaotatud mitmeks oluliseks osaks, sealhulgas:

• Standardi ulatus
• Normatiivviited
• Terminid, määratlused, sümbolid ja lühendid
• Minimaalkauguste määramise metoodika
• Erinevat tüüpi tehniliste kaitsemeetmete paigutamise üksikasjalikud põhimõtted

Standard määrab ka kindlaks, milliseid lähenemiskiiruse väärtusi tuleb kaitsesüsteemide projekteerimisel arvesse võtta ning kuidas arvutada minimaalkaugusi tuvastustsooni ja ohutsooni vahel.

Põhiterminid ja määratlused

Standardi EVS EN ISO 13855 mõistmiseks ja õigeks rakendamiseks on oluline tutvuda peamiste terminite ja määratlustega. Siin on mõned neist:

• Süsteemi kogu seiskumisaeg (T): ajavahemik tuvastusfunktsiooni aktiveerimisest kuni masina ohtliku funktsiooni lakkamiseni.
• Minimaalkaugus (S): arvutatud kaugus tehnilise kaitsemeetme ja ohutsooni vahel, mis on vajalik selleks, et inimene või tema kehaosa ei jõuaks ohutsooni enne masina ohtliku funktsiooni lakkamist.
• Elektrotundlik kaitseseadis (ESPE): omavahel töötavate seadmete ja/või komponentide kogum, mida kasutatakse automaatseks kaitsvaks väljalülitamiseks või kohaloleku tuvastamiseks ning mis sisaldab vähemalt tuvastusseadet, juhtimis-/jälgimisseadmeid ja väljundsignaali lülitusseadmeid.

Masinate seiskumisaja mõõtmine: tehniliste kaitsemeetmete paigutamise metoodika ja põhimõtted

Minimaalkauguste määramise metoodika

Riskianalüüs vastavalt standardile EVS EN ISO 12100 on masinate seiskumisaja mõõtmise lahutamatu osa. Selle protsessi käigus analüüsitakse masinate tööga seotud võimalikke ohte ning määratakse kindlaks ennetusmeetmed riski vähendamiseks. Vastavalt standardile EVS EN ISO 13855 ja riskianalüüsile vastavalt standardile EVS EN ISO 12100 peavad insenerid arvesse võtma kehaosade lähenemiskiirust, süsteemi reaktsiooniaega ning kasutatud tehniliste kaitsemeetmete tõhusust. Täpne riskianalüüs võimaldab rakendada sobivaid kaitsemeetmeid, suurendades seeläbi masinaohutust ja vastavust nõuetele.

Standard EVS EN ISO 13855 esitab minimaalkauguste arvutamise metoodika, mis on vajalik masinaohutuse tagamiseks. Need valemid võtavad arvesse inimese kehaosade lähenemiskiirust ohutsoonile ning kaitsesüsteemi reaktsiooniaega. Allpool esitame nende kauguste arvutamise üksikasjalikud põhimõtted.

Üldvalem süsteemi kogu seiskumisaja ja minimaalkauguste arvutamiseks:

S=(K×T)+C

kus:

• S – minimaalkaugus,
• K – lähenemiskiirusest sõltuv tegur,
• T – süsteemi kogu seiskumisaeg,
• C – antropomeetrilistest andmetest tulenev lisakaugus.

Arvutusnäide erinevate lähenemiskiiruste korral

1. Täiskasvanu lähenemiskiirus tavapärase kõnnitempo korral (1,6 m/s)
   • Oletame, et süsteemi kogu seiskumisaeg on 0,5 sekundit.
   • Lisakaugus C on 0,2 m.

S=(1,6 m/s×0,5 s)+0,2 m=0,8 m+0,2 m=1,0 m

2. Ülajäseme lähenemiskiirus (2,0 m/s)
   • Süsteemi kogu seiskumisaeg on 0,4 sekundit.
   • Lisakaugus C on 0,1 m.

S=(2,0 m/s×0,4 s)+0,1 m=0,8 m+0,1 m=0,9 m

Tehniliste kaitsemeetmete liigid

Standard EVS EN ISO 13855 arvestab mitmesuguste tehniliste kaitsemeetmetega, mida kasutatakse masinaohutuse tagamiseks erinevates töötingimustes. Allpool esitame neist olulisemad:

1. Valguskardinad ja valgusbarjäärid (AOPD)
   • Valguskardinad on seadmed, mis kiirgavad valguskiiri ja tuvastavad nende kiirte katkemise, kui inimene või kehaosa siseneb ohualasse.
   • Valgusbarjäärid töötavad samal põhimõttel, moodustades nähtamatu barjääri, mille katkestamine põhjustab masina seiskumise.
2. Laserskannerid (AOPDDR)
   • Laserskannereid kasutatakse suuremate alade jälgimiseks ning need suudavad tuvastada liikumist keerukates ruumilistes konfiguratsioonides.
   • Need võimaldavad liikuvate objektide täpset tuvastamist, mis on eriti kasulik dünaamilistes tootmiskeskkondades.
3. Survetundlikud matid
   • Need matid reageerivad neile astuvate inimeste avaldatavale survele, mis võimaldab tuvastada kohalolekut ohualas.
   • Neid kasutatakse kohtades, kus on vaja tagada ohutus ja samal ajal võimaldada vaba juurdepääs masinale.
4. Kahekäejuhtimisseadmed
   • Need nõuavad masina käivitamiseks mõlema käe kasutamist, mis hoiab ära juhusliku käivitumise.
   • Neid kasutatakse olukordades, kus on vaja tagada, et operaator viibib masina käivitamise ajal ohualast ohutus kauguses.

Masinate seiskumisaja mõõtmine: praktilised rakendused ja näited

Normi praktilise rakendamise näited

Toome mõned näited, mis illustreerivad standardi EVS EN ISO 13855 praktilist rakendamist erinevates tööstuskeskkondades. Iga näide näitab, kuidas tehnilisi kaitsevahendeid saab tõhusalt rakendada, et tagada masinaohutus.

Näide 1: valguskardinate kasutamine tootmisliinil

Tootmisettevõttes, kus töötavad kiired montaažimasinad, paigaldati tootmisliini äärde valguskardinad. Need valguskardinad on paigutatud nii, et need tuvastavad iga valguskiire katkestuse, mille põhjustab inimene või kehaosa, mis siseneb ohualasse. Minimaalne kaugus valguskardina ja ohuala vahel arvutati vastavalt standardile EVS EN ISO 13855, võttes arvesse inimese lähenemiskiirust ning kaitsesüsteemi reageerimisaega. Niipea kui tuvastusalas avastatakse inimese kohalolek, peatub masin kohe, mis aitab vältida võimalikke vigastusi.

Näide 2: laserskannerite kasutamine laos

Kõrgriiulitega laos kasutati laserskannereid riiulivahede liikumise jälgimiseks. Need skannerid on paigaldatud kõrgusele, mis võimaldab tuvastada nii kahveltõstukite kui ka töötajate liikumist. Standardit EVS EN ISO 13855 kasutati sobivate minimaalsete kauguste määramiseks, tagades, et iga liikumine tuvastusalas registreeritakse viivitamata.

Kui skanner tuvastab inimese või sõiduki lähenemise ohualale, peatab süsteem automaatselt kahveltõstuki liikumise, mis vähendab kokkupõrgete ja õnnetuste riski. Tänu sellele lahendusele saab ladu töötada tõhusalt, tagades samal ajal kõigile töötajatele kõrge ohutustaseme.

Näide 3: survetundlikud matid masinate hooldusalal

Masinate hooldusalale paigaldati survetundlikud matid, et kaitsta remonditöid tegevaid tehnikuid. Need matid reageerivad neile astuvate inimeste avaldatavale survele, mis võimaldab tuvastada kohalolekut ohualas. Vastavalt standardile EVS EN ISO 13855 on matid paigutatud ohualast sobivale kaugusele, tagades, et masin lülitub automaatselt välja, kui tehnik astub matile masina töötamise ajal.

See lahendus suurendab märkimisväärselt ohutust hooldustööde ajal, kõrvaldades masina juhusliku käivitumise riski hetkel, kui tehnik viibib ohualas. Tänu sellele on masinate hooldus ohutum ja tõhusam.

Masinate seiskumisaja mõõtmine: väljakutsed ja lahendused standardi rakendamisel

Tüüpilised probleemid standardi rakendamisel

EVS EN ISO 13855 standardi rakendamisel võivad ettevõtted kokku puutuda mitmesuguste väljakutsetega. Siin on mõned levinumad probleemid ja soovituslikud lahendused:

1. Minimaalkauguste ebatäpne arvutamine
   • Lahendus: Veendu, et kõik arvutused oleksid tehtud täpselt vastavalt standardi juhistele. Inseneride ja operaatorite regulaarne koolitamine aitab vigu vältida.
2. Töötajate vähene teadlikkus ja ebapiisav väljaõpe
   • Lahendus: Korralda regulaarselt koolitusi ohutuspõhimõtete ja standardi EVS EN ISO 13855 rakendamise kohta. Veendu, et kõik töötajad oleksid ohtudest teadlikud ja oskaksid kasutada tehnilisi kaitsevahendeid.
3. Tehnilised probleemid kaitsevahenditega
   • Lahendus: Tagage tehniliste kaitsevahendite regulaarne kontroll ja hooldus. Tehke koostööd seadmete tarnijatega, et olla kindel, et seadmed on alati täielikult töökorras.
4. Raskused standardi kohandamisel konkreetsetele töötingimustele
   • Lahendus: Kohandage standardi rakendamine konkreetsete töötingimustega, võttes arvesse kõiki vastava keskkonna eripärasid. Konsultatsioonid ohutusekspertidega võivad aidata lahendada spetsiifilisi probleeme.

EVS EN ISO 13855 standard annab üksikasjalikud juhised tehniliste kaitsevahendite paigutamiseks, et tagada masinaohutus. Nende juhiste järgimine vähendab vigastuste riski ja suurendab ohutust töökohal. Standardi praktilise rakendamise näited näitavad, kuidas erinevaid tehnilisi kaitsevahendeid saab tõhusalt kasutada eri tööstuskeskkondades.

Tööstusautomaatika ja masinate seiskumisaja mõõtmine

Tööstusautomaatika mängib tänapäevastes tootmisettevõtetes võtmerolli, kus masinate töökindlus ja ohutus on esmatähtsad. Selle protsessi osana on masinate seiskumisaja mõõtmine oluline element, mis aitab tagada, et kõik seadmed töötavad kooskõlas ohutusnõuetega, vähendades õnnetuste riski.

Masinate projekteerimisel ja ehitamisel ning nende integreerimisel automaatikasüsteemidega on äärmiselt oluline arvestada inimese kehaosade lähenemiskiirust ohualale. Konstruktsioonibüroo, kes vastutab tootmisprotsesside automatiseerimise eest, peab tehniliste kaitsevahendite õigeks paigutamiseks lähtuma standardis EVS EN ISO 13855 toodud juhistest.

See standard on hädavajalik ka masinate ja tootmisliinide ohutusauditite käigus, mille raames hinnatakse masinate vastavust miinimumnõuetele ja muudele regulatsioonidele, nagu masinadirektiiv 2006/42/EC ja masinamäärus 2023/1230. Audiitorid kasutavad sageli masinate seiskumisaja mõõtmise tulemusi, et veenduda, kas kõik seadmed vastavad masinate CE-sertifitseerimise asjakohastele kriteeriumidele ja võivad tootmiskeskkonnas ohutult töötada.

Masinate vastavushindamise protsessis antakse CE-märgis ainult neile seadmetele, mis on läbinud ranged ohutuskatsed. Tööstusautomaatika integraator peab tagama, et kõik süsteemi elemendid, sealhulgas masinakaitsed ja PLC-programmeerimise süsteemid, toimivad kooskõlas harmoneeritud standarditega. Tootmise automatiseerimine ilma asjakohaste kaitsevahenditeta võib viia ohtlike olukordadeni, mistõttu on masinate seiskumisaja mõõtmine projekteerimis- ja rakendusprotsessi lahutamatu osa.

Dünaamiliselt areneva tööstusautomaatika kontekstis on masinate seiskumisaja mõõtmine võtmetähtsusega ka masinate miinimumnõuetega vastavusse viimisel. Insenerite allhange ning tootmisprotsesside automatiseerimise valdkonna spetsialistide kaasamine võib olla kasulik lahendus ettevõtetele, kes vajavad tuge täiustatud ohutussüsteemide rakendamisel.

Järeldused ja soovitused

• Soovitused projekteerijatele ja inseneridele: masinaohutuse süsteemide kavandamisel tuleb rangelt järgida standardi EVS EN ISO 13855 juhiseid. Kaitsesüsteemide korrapärane ülevaatamine ja ajakohastamine on kõrge ohutustaseme säilitamiseks hädavajalik.
• Kaitsemeetmete pideva täiustamise tähtsus: Tehnoloogia ja töömeetodid arenevad pidevalt, seetõttu on oluline, et kaitsesüsteeme ajakohastataks regulaarselt ning kohandataks uute nõuete ja ohtudega.
• Soovitused edasiseks uurimistööks: Vajalik on jätkata uuringuid uute kaitsetehnoloogiate ja nende tõhususe kohta erinevates töötingimustes. Need uuringud peaksid arvesse võtma ka tööstusharude eripäraseid vajadusi.